Gimme more than the life I see

Olen nüüd kahes trennis juba käinud, jalg/külg isegi lubab pisut hüpata ja ja joosta. Kiiremaid liigutusi ei taha eriti teha. Vise pole eriti kehvemaks läinud, pean lihtsalt viset kontrollima rohkem ja küll siis läheb. Annan nüüd järgmise esmaspäevani puhkust endale, olgugi, et reedel on meil Antslaga mäng. Ei taha riski võtta. Trennideski pole eriti midagi tõsist saanud teha, korvi alla ei julge trügida, spurte ka ei tee. Samas järgmine nädal võiks isegi klassidevaheliste mängudega alustada. Oleks tore mõne kümnendaga mängida, lubasin dunkida ka vähemalt korra :D. Eks näis, kui jalg lubab, siis ei oska midagi ennustada. Oleks vaid isu, tuju ja tervis, siis võib minult kõike oodata. 

Ja ma lõpetasin kusagil pool tunnikest tagasi “Meister ja Margarita” vaatamise. Kokku oli 10 osa, iga osa ~50 minutit. Mul oli küll raamat olemas ja ma alustasin isegi selle lugemist, kuid ma ei suutnud lihtsalt edasi lugeda ja otsustasin arvutist vaatama hakata. Sealjuures tänud mu õele ja klassivennale DVD-e eest. Niisiis veetsin kusagil 9h arvuti taga seda suurepärast ja kirjandusmaastikku kujundanud teost jälgides. Kas tõesti? Tegelikult peaksin ma seda veel veits seedima, et korralik arusaam kujuneks, kuid paraku tekkis mul vähemalt 3 korda selle aja jooksul küsimus, “kas Bulgakov tõsiselt kirjutas selle ja kas raamatus on tõesti kõik samamoodi?” Ma tõsiselt olin vahepeal segaduses ja ei saanud aru, mis ja miks toimub. Tundub, et see oli laupäeva õhtuks minu jaoks liig mis liig. See selleks.
Jalg paraneb, järgmine nädal loodan trenni minna. Ei suuda enam ühikas passida, tahan liigutada. Sai ka sõidutund järgmiseks nädalaks kokku lepitud. Pole pikka aega sõitmas käinud erinevatel põhjustel. Võib ka öelda, et kardan pisut. Pole libedaga sõitnud ja aeg eelmise sõidu vahel on päris pikk. Aga iga päevaga olen hakanud rohkem tulevikule mõtlema, et mis siis edasi. Nii mõnigi asi on hakanud hoopis teises valguses paistma võrreldes eelmise aastaga. Praegu aga tuleb end käsile võtta ja endast parim anda. Tõsiselt kohe, kaua võib!? Ahjaa, M&M. hm.

Pole kaua näinud või mis?
Viljar on officially vigastatud. Kekas jalka ajal tõmbasin lihase nii ära, et anna olla, juba nädal aega longanud. Sai käidud ka traumapunktis, kus tehti röntgen ja kus ma sain teada seda, mida ma niigi teadsin, jalale peab andma rahu ja siis fastum geeliga määrima. Kokku on vigastus maksma läinud praegu 100.-. Aga tahaks hullult trenni, järgmine nädal on kooli võistkonnal juba alagrupimängud.. Minul jääb ära kahjuks. Anoh, loodetavasti finaaliks olen terve :D. Kool on alanud masendavalt, 2 tööd aiataha läinud. Vaba aega sisustan pokkeriga, mida ma netis vaikselt NL10 taon. Praegu püsin enam-vähem ühe joone peal, kord võidan, kord kaotan. Õpin alles mängu tundma ja õigeid lükkeid tegema. Muidugi ajab see vahepeal kohutavalt närvi ka, aga püüan sellest üle olla lihtsalt. Kes ikka tahaks kaotada.