Gimme more than the life I see

Vaheaeg, yay, eks? Või kas on? Hmm. Mis ma siis olen suutnud teha? Oma näpu peaaegu ära murda - juhtus see trennis muidugi, sain väga mõnusa laksu vastu näppu ja näpp käis arvatavasti külje peale jakust välja, praegu on näpp vingelt paistes ja tuim ning ka valus. Koristada - jah, koristada. Rootsi peretuttavad tulid külla ja oli vaja veits asju korda panna. Trennis käia - :D. Telekat ja seriaale vahtinud, Heroes, Family Guy jne. Muud eriti midagi. Õige jah, oleks peaaegu meelest läinud, aga MA VIHKAN KODUKIRJANDEID! Vastikumate asjade olemasolust ma pole hetkel teadlik. Ma lihtsalt pole suuteline kirjandit arvutis kirjutama. Ma võin vabalt 1.5h jooksul klassis normaalse kirjandi teha, aga 2 nädala jooksul kodus/ühikas, EI. Ma lihtsalt ei suuda, esiteks ma ei viitsi eriti alustada(mul on tegelt praegu algus tehtud :D), teiseks, ma lihtsalt ei viitsi, kolmandaks, mul on targematki teha, neljandaks, kas ma ütlesin, et ma ei viitsi? Viiendaks, arvutis on eriti nõme kirjandit kirjutada, ma ei tea miks küll, näited leiaks Internetist küll, tsitaate ka kui vaja, aga see pole ikka see. See võtab ikka julmalt pealehakkamist, et kodus kirjand valmis teha. Ühikas ja kodus on ju miljon muud asja teha, kui kirjandit kirjutada.

Kool hakkab nüüd juba pisut närvidele käima. Kõik on muidu ok, aga paar õpetajat on hakanud siin trikke tegema. Ja mulle see ei meeldi. Lisaks kõigele on vaja reedeks raamat, mida kusagilt saada pole, vaja läbi lugeda. Aga pole hullu, elu on ilus. Vahepeal vähemalt.